Tori põrgu

Toris leiad jõe kaldajärsakust salapärase koopasuu. Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori põrguks. Nii on kohaga seotud palju rahvajutte ja muistendeid.
Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete poolt. Tori põrgu suue oli 6 meetrise läbimõõduga avaus ning mõnede andmete järgi olnud “põrgukäik” 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises sisse 1908 ning suue 1974.
Täna koopasse sisse enam ei pääse, kuid seda kaunist ja salapärast kohta viivad uudistama trepid kalmistu värava eest.

Jõesuu küla Pärnumaal on oma nime saanud jõgede järgi. See on koht, kus Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke.
Jõesuu rippsild viib üle Pärnu jõe ning on Pärnumaa pikim rippsild.
Sild on 67,5 m pikk ja see ehitati 1975. aastal.

Mulgi heinamaa on maaliline hõre puisniit, mis pakub silmailu igal aastaajal.
Soomaa jõgedeäärsed luhad on kõik kunagi kasutusel olnud heinamaadena, sest siinne rohi on väga lopsakas ja heinasaak rikas - sellest ka ilmselt selline vahva nimi kohale.
Kaunist maastikku ilmestab salapäraselt looklev Lemmjõgi, mida saab ületada omalaadse kultuuriväärtuse - raudkonstruktsiooni ja puidust kattega kaarsilla abil.
Jõe kaldal olev puhkekoht kutsub nautima ja ümbrust vaatlema igal aasta-ajal.
Kaunis looduskooslus pakub rõõmu nii botaanikahuvilisele matkasellile kui pikniku ja telkimispaika otsivale perele.

Oksa tammepuisniit jääb Kildu-Tõramaa tee äärde Lemmjõe vahetusse lähedusse. Soomaa loodusele omaselt on see ala kevadeti kaetud suurveega.
Ühel pool teed on lõkkekoht, kus võimalik pikniku pidada, halva ilma eest kaitsmas toekas katusealune. Lähedal asub ka taastatud õdus küün, kus saab väsimuse korral end välja puhata. Samas on võimalus ka telkimiseks.
Lisaks kaunitele loodusvaadetele on võimalik heita pilk ka kultuurilukku - veidi matkates leiate üles vana kõrtsi varemed ja neis säilinud omapärase mantelkorstna.
Teisel pool teed on vana ait, mida vajadusel saab kasutada metsaonnina.
Oled

Avarad luhad Läti külas Soomaal on kaunis vaatepilt küll igal aasta-ajal, kuid eriti huvipakkuv on see piirkond suurvee aegu.
Siis on kogu ümbrus tõusuvee all nii, et näha on vaid looklevaid sõiduteid veeväljade vahel ja tihti on needki osaliselt vee all.
See juhtub enamasti kevadeti, kui suur sula ja vihmavesi koos tulevad ja maapind ei jõua kõike seda vetetulva vastu võtta. Vesi kerkib üles 3-4 päevaga ja püsib siis kõrgena paar nädalat.
Ka väga vihmasel sügisel võib sarnast vaatepilti kohata.
Läti puhkekohas saab kõike seda  jälgida vaatetornist ja kui külma korral ka siinsamas lõkke üles teha.