Menu
Võtame ette vahva retke Soomaa rahvuspargis asuvasse Sorkuni rappa.
Liigume kanuudega maalilisel Halliste jõel, matkame jalgsi üle luhtade ja läbi metsa rabani ning külastame iidset talukohta. Edasi läheme räätsadega üle raba laugasteni, kus saame ennast jahutada ja ujuda. Tagasiteel peatume vanal tare asemel, süütame lõkke, keedame metsaandidest teed, küpsetame tulel suupisteid ja räägime looduses hakkama saamisest.
Retke juhib staažikas üleelamisõppe instruktor. Pärast matka saavad soovijad tellida sooja sauna ja ööbimise Soomaa Puhkekülas.
Seikleme Soomaa mineviku jälgedes!
Meie matk viib sind läbi ajalooliste radade, mis räägivad lugusid II Maailmasõja järgsest ajast. Astume mööda endisi talukohti, kus kunagi kajasid inimeste argihääled, kuid nüüd on loodus võtnud need vaiksed kohad enda valdusse. Uurime loomade jälgi ja kuulame linde laulmas endiste külade vaikuses.
Rännak pakub võimaluse mitte ainult avastada loodust, vaid ka kogeda mineviku hõngu ning mõista, kuidas loodus taastub ja leiab tasakaalu ajalooliste sündmuste järel.
Soovijad saavad pärast matka tellida lõõgastava sauna ja ööbimise Soomaa Puhkekülas.
Koprad ehk piibrid eelistavad tegutseda ööhämaruses ja puhata päevavalguse ajal. Seetõttu toimuvad kanuuga kopramatkad õhtusel ajal kui koprad on alustamas oma aktiivsemat tegevust, aga inimsilm veel seletab seda, mis ümbruses toimub.
Giidi poolt juhitud õhtused kanuumatkad algavad mais ja augustis kell 20, juunis-juulis kell 21 Soomaa Puhkeküla juurest Riisas. Matk kestab 2-3 tundi, hinnas on giid ja kanuuvarustus. Külalistele, kes peatuvad Pärnus, pakume ka veoteenust - võtame Teid eelnevalt peale Teie majutuspaigast.
Hind algusega Soomaalt 70€ / osaleja, transfeeriga Pärnust 90€ / osaleja.
Viiendaks aastaajaks kutsutakse Soomaal varakevadist tulvavete aega.
Halliste ja Raudna jõgedesse ning nende lisajõgedesse kanduv lumesulamisvesi ei mahu sageli jõesängidesse ning ujutab üle rahvuspargi luhaniidud ja lammimetsad. See loob ainulaadse maastiku, kus tavapärased rajad kaovad vee alla ja liikumine toimub kanuuga otse metsade ja heinamaade vahel.
Just sel ajal algab veematkade hooaeg ning avaneb harukordne võimalus seigelda kanuuga üleujutatud Soomaa metsades. Suurvee kõrgseis on tavaliselt märtsi lõpus ja aprilli alguses, kuid rohke sademete korral võib üleujutusi esineda ka suvel ja sügisel.
Korraldame kogu üleujutusperioodi vältel iga päev kanuumatku Soomaa metsades, heinamaadel ja jõgedel.
Tule ja koge viiendat aastaaega kanuumatkal üleujutatud Soomaa metsades!
Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub Sind laudteele maalilises Riisa rabas. Rajale jääb 8 puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuivkäimla paiknevad kohe raja värava juures.
Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele.
Siia on tore tulla kogu perega piknikule ja väljasõidule. Riisa õpperada on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga kuni esimese laukani (1,2 km).
Talvematk Soomaal – looduse jälgedes Tipu Looduskooliga
Kas Sina tead, kes jätab lumme viie varbaga jälje? Või kuidas ära tunda talviseid puid pelgalt käbide ja pungade järgi?
Soomaa rahvuspargis ootab Sind talvematk, kus saad lustida lumeräätsadel ning õppida tundma metsloomi, nende jälgi ja metsaelu talvisel ajal. Korraldame Sulle ja Su seltskonnale sobiva pikkusega hariva ja lõbusa retke.
Vastavalt lumeoludele ja teie soovidele pakume erineva pikkusega retkesid, viime teid rappa või avastame Soomaa luhtade maailma. Soovi korral korraldame ka pikniku.
Pakkumise saamiseks võtke meiega ühendust!
Tule ja koge talvist loodusevõlu Soomaal!
Soomaa Rahvuspargis vana Tipu koolimaja õuel tegutsevast looduskoolist on saanud omamoodi loodusõppe- ja elamuskeskus. Tunneme rõõmu, kui saame külastajatele pakkuda elamusi, mis aitavad avastada, tunnetada ja aru saada meid ümbritseva looduse ilust, salapärast ja toimimisest. Matkad, laagrid, sünnipäevapeod ja töötoad nii lastele kui täiskasvanutele on muutumas aasta-aastalt üha populaarsemaks. Küsi pakkumist oma seltskonnale.
Ka omal käel liikujatele on loodukooli ala uudistamiseks avatud.
Looduskooli kõrvalt saab alguse Pauna õpperada.
Kas loodus kutsub Sind ja naudid tema kingitusi? Kui jah, siis oled oodatud Pauna matkarajale!
Rada ise algab Kõpu-Jõesuu maantee äärest vana Tipu koolimaja õuealalt ja on varustatud kohalikku loodust tutvustavate infotahvlitega.
Matkarada jõuab Halliste jõeni ja kulgeb mööda kallast allavoolu Pauna taluni. Jõe ääres on näha kobraste tegevusjälgi. Edasi viib rada mööda vana teetammi Tipu luhani, mille haruldusteks on rohunepid ja kus suveöödel on kuulda rukkirääkude erilist krääksuvat häälitsust.
Tule koos pere ja sõpradega!
Tule avasta Hüpassaare rabarada Soomaa südames!
Hüpassaare matkarada viib Sind retkele Soomaa rahvusparki, Kuresoo rappa. 4,4 km pikkune ringikujuline rada algab parklast, kus asub ka lõkke- ja telkimiskoht, varjualune ja kuivkäimla. Laudteele jäävad mitmed platvormid, kus saab puhata ja nautida raba vaikust. Rajal asuvad ka kaks ujumiskohta neile, kes soovivad soojal suvepäeval värskendavat suplust.
Raja keskne vaatamisväärsus on Mart Saare majamuuseum. Eesti helilooja ammutas siit inspiratsiooni oma looduslüüriliseks loominguks — koht aitab mõista tema muusika juurt ja tunnetuslikku sidet rabaga. Tema loomingu ja elutöö austamiseks toimub rabasaarel igal aastal Suure-Jaani muusikafestivali raames päikesetõusukontsert.
Siinne rabamaastik peegeldab õhtust valgust nii, et loojangud on siin erakordselt värvilised ja avatud taevaga. See on populaarne, kuid siiski rahulik koht fotograafidele ja loodusearmastajatele.
NB! Hüpassaare õpperada on suletud renoveerimise tõttu kuni juuni 2026!
Öördi matkarada saab alguse laagriplatsist, kus on metsaonn, lõkkeplats ja telkimisala.
Metsast raba serva jõudes viib edasi laudtee kuni järveni, mis on ainukene rabajärv Soomaa rahvuspargi sooderikkal maal. Rabajärve kaldal asuvad kaks platvormi, kus on võimalik nautida järve või ehk püüda kala. Soojärvedele omane happeline vesi pole küll sobiv eluks enamikele kalaliikidele, kuid Öördi järves võivad siiski õnge otsa jääda ahvenad, haugid ja särjed.
Päikeseloojang muudab suveõhtu järve ääres eriti romantiliseks. Sügisel on rabast rohkesti jõhvikaid leida.
