
13. sajandil ehitatud kirik on Viljandimaa vanim ja Eesti üks vanemaid keskaegseid kirikuid. Pühakoda on vaatamata sõdadele püsinud ning inimeste kasutada. 19. sajandil sisustati hoone uusgooti stiilis, paigaldati maaliga altarisein. Kirikus asuvad rõngasrist aastast 1598 ja J.Köleri matusepärjad aastast 1899. Kooriruumis on krahvipere von Fersenite mälestusmärk ja epitaafid. 1937 valmis Kriisade kontsertorel, mille prospekt aastast 1804.
Kiriku juurde kuulub kirikumõisa ansambel - hIlisbarokne pastoraadihoone koos ait-tõllakuuri ja talliga. Läheduses asub Vabadussõja monument "Lembit".
1854. aastal valminud Tori kirikul on keeruline minevik.
1944. aastal põletas Punaarmee eest taganev Saksa armee Tori kiriku maani maha. Kui aastal 1990 algas kiriku taastamine, kasvasid kirikusaalis juba puud. Peale pikki restaureerimistöid pühitseti kirik 2001. aastal mälestusmärgina kõigile Teise maailmasõja ohvritele Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks.
Lisaks pühakojale on rahva poolt armastatud kirik õdus kontserdipaik.
Samas kannab ta mälestuskirikuna mitmeid funktsioone – nii annavad siin ametivande Eesti politseinikud ja ohvitserid ning siin tähistatakse Eesti ajaloolisi tähtpäevi.
