Menu
Menu
Esimene kirik Kõpus oli puust ja valmis 1674. Praegune kivikirik ehitati 1821-1825, aastal 1844 toodi sisse orel. Altarimaal "Jeesus õnnistab lapsi" on pärit 19. sajandi I poolest ja selle autor on teadmata. 1866-1867 ehitas Guido Knauff kirikusse uue 8 registriga oreli, mis on praegu kasutusel. Kirikutekstiilide autor on Reet Talimaa.
Kirikus on uhke klassitsistlik altarisein, tellispõrand, küünlalühtrid. Kirikusaali seintel on mõisnike von Strykkide ja köster Austeri epitaafid. Külastada saab põnevat pööningusaali koos näitustega ja torni, kus heliseb nelja kellaga ansambel.
13. sajandil ehitatud kirik on üks Viljandimaa ja Eesti vanemaid keskaegseid kirikuid, mis on mitu korda hävinud ja taastatud. 19. sajandi lõpus sisustati hoone uusgooti stiilis, paigaldati uus altar ja rõdud. Kirikus asuvad Anne Ratccsep'a ratasrist aastast 1598 ja J.Köleri matusepärjad aastast 1899. Altari kõrval on mälestusmärk 1800 langenud krahv Fersenile. Kirikus on 1937 valminud Kriisade kontsertorel, millel uhke prospekt aastast 1804.
Kiriku juurde kuulub kirikumõisa ansambel - hIlisbarokne pastoraadihoone koos ait-tõllakuuri ja talliga. Läheduses asub Vabadussõja monument "Lembit".
1854. aastal valminud Tori kirikul on keeruline minevik.
1944. aastal põletas Punaarmee eest taganev Saksa armee Tori kiriku maani maha. Kui aastal 1990 algas kiriku taastamine, kasvasid kirikusaalis juba puud. Peale pikki restaureerimistöid pühitseti kirik 2001. aastal mälestusmärgina kõigile Teise maailmasõja ohvritele Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks.
Lisaks pühakojale on rahva poolt armastatud kirik õdus kontserdipaik.
Samas kannab ta mälestuskirikuna mitmeid funktsioone – nii annavad siin ametivande Eesti politseinikud ja ohvitserid ning siin tähistatakse Eesti ajaloolisi tähtpäevi.
