Kuuraniidu õpperada

Kuuraniidu õpperada on Soomaa rahvuspargis Sandra külas Põhja-Sakala vallas Viljandimaal asuv õpperada, mis on tõeline ürgmetsa rada - laudtee viib läbi vana kõdusoometsa. Need, kes rajal käinud, teavad rääkida meeletust energia annusest, mida metsas kõndimine on andnud.
Raja laudtee algab ja lõppeb samas punktis.
Vaatamisväärsusteks on suured ja võimsad haavad.

Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub Sind laudteele maalilises Riisa rabas. Rajale jääb 8 puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuivkäimla paiknevad kohe raja värava juures. 

Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele.

Siia on tore tulla kogu perega piknikule ja väljasõidule. Riisa õpperada on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga kuni esimese laukani (1,2 km). 

Kas loodus kutsub Sind ja naudid tema kingitusi? Kui jah, siis oled oodatud Pauna matkarajale!
Rada ise algab Kõpu-Jõesuu maantee äärest vana Tipu koolimaja õuealalt ja on varustatud kohalikku loodust tutvustavate infotahvlitega.
Matkarada jõuab Halliste jõeni ja kulgeb mööda kallast allavoolu Pauna taluni. Jõe ääres on näha kobraste tegevusjälgi.  Edasi viib rada mööda vana teetammi Tipu luhani, mille haruldusteks on rohunepid ja kus suveöödel on kuulda rukkirääkude erilist krääksuvat häälitsust.
Tule koos pere ja sõpradega!  

Hüpassaare 5 km pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on on võimalik grillida ja lubatud ka telkimine.

Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust.
Raja lõpus asub helilooja Mart Saare majamuuseum 

Öördi matkarada saab alguse laagriplatsist, kus on metsaonn, lõkkeplats ja telkimisala.
Metsast raba serva jõudes viib edasi laudtee kuni järveni, mis on ainukene rabajärv Soomaa rahvuspargi sooderikkal maal.  Rabajärve kaldal asuvad kaks platvormi, kus on võimalik nautida järve või ehk püüda kala. Soojärvedele omane happeline vesi pole küll sobiv eluks enamikele kalaliikidele, kuid Öördi järves võivad siiski õnge otsa jääda ahvenad, haugid ja särjed.
Päikeseloojang muudab suveõhtu järve ääres eriti romantiliseks. Sügisel on rabast rohkesti jõhvikaid leida. 

12 km pikkune matkarada sobib pikemaks matkaks.
Rajal on mõnusad lõkkekohad telkimiseks ja Saeveski metsaonn, kus ka halva ilma korral varju leiab. Rada võib läbida nii jalgsi kui jalgratastega.
Arvestama peab aga sellega, et kui ühest otsast rada alustada, siis võiks transport raja teise otsa vastu tulla.

Tõramaa kaunis ja hästi säilinud puisniit on üks vanemaid looduskaitsealuseid paiku siinmail.
Vaimustavalt ilus on see kooslus igal aastaajal.
Kauneim aeg puisniiduga tutvuda on juunis ja juulis, mil õitseb haruldane siberi võhumõõk, ka suurvee aegu on vaatepilt lummav. Kui talve hakul tulnud suurveele peaks järgnema kohe pakane, on Tõramaa puisniit koht, kuhu tulla uiskudega. Metsaalune ja heinamaa on muutunud ühtäkki suureks jääväljaks ja  uisutamist  või tõukekelgumatka saab nautida tugevate tammepuude vahel.
Suvisel pakub jõekäär rõõmu ujumissõpradele.
Mõnus paik ka grilliks ja telkimiseks.
 

Lemmjõe keelemets on vana lammimets. Sellised metsad on Eestis haruldaseks jäänud ja mujalt Euroopast hoopiski kadunud. Rada algab Kildu-Tõramaa teelt Kuusekäära talu juurest, viib mööda Raudna jõe äärset luhaniitu, siis mööda kallast läbi lammimetsa kuni Raudna ja Lemmjõe ühinemiskohani, kus pilku paeluvad kaunid tammed. Tagasi suundub matkarada mööda Lemmjõe kallast.
Tule ja seikle kogu perega!

Meiekose õpperada lookleb esmalt piki Raudna ja Tõramaa jõe kallast ja viib tutvuma Tõramaa jõe suudmeala luhtadega, mis on üks osa Soomaa pärandmaastikest.
Raja Tõramaa-poolses otsas, Tõramaa jõe suudmes asub muinasküla, kus eksponeeritakse kiviaja inimese erinevaid hütte, sauna ja muudki põnevat. Raja vaatamisväärsuseks on veel erinevad taimeliigid, kaunid jõekäärud, jändrikud tammepuud ja vanad talukohad. Rajal asuvad mitmed puhkekohad, kus saab lõket teha ja telkida.
Matkarada lõppeb raja alguspunktist umbes 2 km kaugemal.

Ingatsi 3 km pikkune õpperada algab Karuskoselt ja kulgeb piki metsasihti 8 m kõrgusele, Euroopa kõrgeimale, Kuresoo rabarinnakule. Raba serval asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele ja üle raba paistvale Toonoja metsatukale. Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teeb väikese tiiru rabas ning juhatab tuldud teed mööda tagasi. Retkeks tasub varuda 1,5 tundi.
Ingatsi rajal on mitu puhkeaset ja pinki, kus saab jalgu sirutada ning laukas kosutava supluse teha.