Menu
Giidiga muuseumituuril saad põneva sissevaate Carl Robert Jakobsoni ellu ja tegemistesse nii Eesti kultuuri- kui ka põllumajandusmaastikul. Eestile on Jakobson kinkinud olulisi kirjanduslikke ja praktilisi töid ning tema kirg talupidamise vastu on väljendatud igas muuseumi detailis.
Giidituuril näed huvitavaid eksponaate ja saad tolleaegse elu ning toimetuste kohta palju põnevat teada. Giid tutvustab Jakobsoni häärberis asuva püsinäituse lugu ning külastatakse ka Jakobsoni rajatud taluhooneid - käime tuuriga laudas, aidas, saunas ja veskis.
Tule meie suvekooli ja saa algteadmised kangasteljel kangakudumisest. Lisaks õpetame kangastelje kokkupanemist ja nende osade tundmist. Käsitöö kursuste valikus on peamiselt kangakudumine. Edasijõudnutele on erinevad töötoad vastavalt inimese enda huvile ja soovile. Kangakudumise muuseumis saate näha erilisi Eestis kasutusel olnud käsitööliste jaquard-, dobby- ja damast kangastelgesid, raamatuid ning vanu tekstiile.
Juunist septembrini on võimalik kasutada ka meie majutusteenust, mille maksimaalne ööbijate arv on 16.
Mõisa omapärane kooslus – külastajatele avatud ja samas mõisakool!
Mõisahoonele on iseloomulik Pompei maalingutega söögi- ja kunstmarmorist ballisaal. Mõisa häärberit ümbritseb Suure-Kõpu mõisa park, mille rajamist alustati ühel ajal härrastemaja ehitusega. Tänasel päeval on park keskmise liigirikkusega, siin kasvab umbes 38 liiki puid ja põõsaid.
Hetkel toimetab oma tegemisi mõisa peahoones Kõpu Põhikool.
Mõisakompleksi pakkumises: ekskursioonid (individuaalsed ja gruppidele), vastuvõtud, pulmad, sünnipäevad, pidulikud lõuna- ja õhtusöögid, erinevad töötoad, seminarid.
Tori Muuseum on esimene kihelkonnamuuseum Eestis, mis asutati August Pulsti poolt aastal 1934. Esimeseks eksponaadiks oli õllekann, mille kujutist näeb ka muuseumi logol.
Tori Muuseum kogub Tori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ning esemelist materjali. Korraldame ringkäike, näitusi, muuseumitunde, koduloopäevi ja muid üritusi muuseumi fondi kuuluvate varade eksponeerimiseks.
Eksponaadid asuvad unikaalses 1814. aastal ehitatud ümarpalgist seinte ja laastukatusega mõisa viljaaidas. Aidahoonet saab külastada eelneval kokkuleppel.
1854. aastal valminud Tori kirikul on keeruline minevik.
1944. aastal põletas Punaarmee eest taganev Saksa armee Tori kiriku maani maha. Kui aastal 1990 algas kiriku taastamine, kasvasid kirikusaalis juba puud. Peale pikki restaureerimistöid pühitseti kirik 2001. aastal mälestusmärgina kõigile Teise maailmasõja ohvritele Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks.
Lisaks pühakojale on rahva poolt armastatud kirik õdus kontserdipaik.
Samas kannab ta mälestuskirikuna mitmeid funktsioone – nii annavad siin ametivande Eesti politseinikud ja ohvitserid ning siin tähistatakse Eesti ajaloolisi tähtpäevi.
C. R. Jakobson oli Eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Tema nimelise talumuuseumi Kurgjal teeb eriliseks tegutsev talu.
Kõik hooned on rajatud Jakobsoni enda jooniste ja unistuste järgi. Külastajaid tervitavad veised, lambad, hobused. Kohviku menüüs on kohalikust toorainest imemaitsev toit.
Uus käed-külge näitus renoveeritud häärberis „C. R. Jakobson – Eesti vaimupõllu ärataja" jutustab temaatiliste tubade kaudu lugusid Jakobsoni elu olulisimatest sündmustest, paikadest ja inimestest, suurmehe südamesoovidest.
