Menu
Suure-Jaani järve kaldal endise koolimaja pargis tervitab möödujat Paul Kondase pronksist büst, mille autor on skulptor Aime Kuulbusch.
Paul Kondas (1900–1985) oli kooliõpetaja, ühiskondlik aktivist ja üks omanäolisemaid naiviste Eestis. Tema tuntuim maal "Maasikasööjad" on ära märgitud ülemaailmses geograafilises naivismi entsüklopeedias.
Viljandi kuulsad suured punased betoonist maasikad on tänavatel just tänu sellele maalile ja need juhatavad külalisi Kondase Keskusesse - naivistliku kunsti muuseumi.
Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud linnus rajati XII saj. lõpul. Kasutusel oli see umbes 20 aastat. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega looduslik linnusemägi mõjub võimsalt tänapäevalgi.
Linnuse jalamile on püstitatud graniidist monument vabadusvõitlejate mälestuseks. Sealsamas leiad ka Muinas- Eesti aega tutvustava näituse.
Huvitav teada: Lembitu on esimene eestlane, keda ajalooürikutes nimepidi mainitud on.
Tule, jaluta ja tunneta meie ajaloo ja looduse väge!
Kõpu kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussammas kahekümne kahele sõjamehele avati esimest korda 1933. aastal.
1941. aastal nõukodude vägede poolt õhkulastud sambast säilinud suurt tükki on näha Kõpu kiriku aias.
Ausammas taasavati 23.juunil 1989.a. Kõpu Peetri kiriku kõrval.
Hea teada: Kõpu Peetri kogudus on luterlik kogudus Kõpus, mis kuulub Viljandi praostkonda.
Esimene kirik Kõpus oli puust ja valmis 1674. Praegune kivikirik ehitati 1821-1825, aastal 1844 toodi sisse orel. Altarimaal "Jeesus õnnistab lapsi" on pärit 19. sajandi I poolest ja selle autor on teadmata. 1866-1867 ehitas Guido Knauff kirikusse uue 8 registriga oreli, mis on praegu kasutusel. Kirikutekstiilide autor on Reet Talimaa.
Kirikus on uhke klassitsistlik altarisein, tellispõrand, küünlalühtrid. Kirikusaali seintel on mõisnike von Strykkide ja köster Austeri epitaafid. Külastada saab põnevat pööningusaali koos näitustega ja torni, kus heliseb nelja kellaga ansambel.
13. sajandil ehitatud kirik on üks Viljandimaa ja Eesti vanemaid keskaegseid kirikuid, mis on mitu korda hävinud ja taastatud. 19. sajandi lõpus sisustati hoone uusgooti stiilis, paigaldati uus altar ja rõdud. Kirikus asuvad Anne Ratccsep'a ratasrist aastast 1598 ja J.Köleri matusepärjad aastast 1899. Altari kõrval on mälestusmärk 1800 langenud krahv Fersenile. Kirikus on 1937 valminud Kriisade kontsertorel, millel uhke prospekt aastast 1804.
Kiriku juurde kuulub kirikumõisa ansambel - hIlisbarokne pastoraadihoone koos ait-tõllakuuri ja talliga. Läheduses asub Vabadussõja monument "Lembit".
Eesti vanimas, 1856. aastal tegevust alustanud hobusekasvanduses Toris tegeletakse tänaseni eesti ja tori tõugu hobuste kasvatamise ja aretamisega. Siin saab tutvuda Tori kaunisse mõisaansamblisse kuuluva tallikompleksiga ning näha kasvanduse igapäevaelu.Tori hobusekasvanduse 165. aastapäevaks renoveeriti tallikompleks ja avati muuseum koos näitusega "Tori pööning". Väljapanekul on pööningule omaselt peidetud aardeid, lugusid-legende ning kohaliku kunstniku August Pulsti maalid. Tule saa teada, missugused loomad elasid kunagi Tori põrgus ja täpselt kui suur oli kõigi tori hobuste isa Hetman.
Levikivi väärindab Eesti maakivi. Maakivist saab väga palju erinevaid tooteid ehitustele, aedadesse või tuppa. Jääki ei jäägi, sest kasutame ära ka kõik väikesed kivitükikesed.
Kivikoja õpitoas saab tutvuda Eesti kivimite ja mineraalidega. Uurime, mis põnev elu elutseb kividel. Kas väljend "kõva nagu kivi" peab päriselt ka paika ja kas kassidele meeldib kassikuld?
Meisterdame kivipilli, kaelaehte või mänguklotsid, mängime väikeste kividega ning suurtelt rahnudelt küsime, kes on tegelikult kivikuningas. Teeme kivikunsti, maalime kividele ja sööme "kivikommi".
Oma kivikese saab tasku pista.
Heliloojate Kappide majamuuseumi külastaja saab tutvuda pereliikmete teostega ja seejärel katsetada ise väikese pala loomist. Sobib igas vanuses osalejale.
Muuseumis on olemas kontsertklaver ja pianiino ning noote. Muusikaõppurid saavad ennast proovile panna prima vista mängus.
Muusikaloost saab CDsid ja vinüülplaate kuulata ning partituure uurida.
Kohapeal on võimalik korraldada avalikke või kinniseid kontserte, tellida ruumi kohtumis-, vestlus- või reisimälestuste jagamise õhtuks.
Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal - siis Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile.
Muuseum asub majas, mille ehitas Eesti ühe tuntuima heliloojate suguvõsa liige Hans Kapp, kes pärandas selle hiljem oma pojale Villemile. Seal kirjutas Villem Kapp suure osa oma heliloomingust.
Muuseumi ekspositsioon tutvustab muusikute Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapi elu ja loomingut.
Võimalik on tellida giiditeenust linnaga tutvumiseks ning kalmistu külastuseks.
Hüpassaares asub helilooja Mart Saare (1882–1963) loominguline kodu. Suur osa Mart Saare teostest on sündinud just siin, metsade ja rabade keskel. Pärast helilooja surma asutati majamuuseum, kus saab tutvuda Eesti ühe tuntuima koorimuusiku elu ja loominguga. 2017. aastal läbis muuseum põhjaliku remondi. Külastuseks on avatud kogu esimene korrus koos köögiga ja teisel korrusel on majutuseks külalistuba.
Maja lähedal saab siinse inspireeriva loodusega tutvuda Soomaa rahvuspargi Hüpassaare õpperajal.
