Vahetult enne suvist pööripäeva Pärnu jõel toimuv haabjamatk on suurepärane võimalus UNESCO poolt tunnustatud Soomaa unikaalse haabjakultuuriga lähemalt tutvust teha.

Haabjamatk on ühtlasi osa "Tere, Pärnu suvi!" sündmuste programmist, täites üht väga olulist rolli. Kevadest suvesse kulgevatel haabjatel liigub mööda veeteed kevadpealinnast Türilt suvepealinna Pärnusse teemapealinnade valitsussau.

Haabjamatka eesmärk on tutvustada UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kuuluvat Soomaa haabjakultuuri ning seda piirkonnas edendada. Retkega on kutsutud liituma kõik huvilised, et haabjasõitu ise vahetult kogeda. Eriti elamuslik on see kindlasti neile, kes äsja juuni algul kasutasid haruldast võimalust saada osa põnevast haabja laotamise protseduurist.

Samuti on pealtvaatajad oodatud matkajaid tervitama õhtustes peatuspunktides, kus soovi korral on ka võimalus haabjasõitu põgusalt proovida.  

Haabjamatka õhtuloengud

Haabjamatka raames toimuvad 18-20. juunini igal õhtul temaatilised loengud:

• 18. juunil Samliku matkamajas: Tarmo Mikussaar “Pärnu jõest ja selle elustikust”
• 19. juunil Piesta Kuusikaru talus: Dmitri Sädus “Vanadest veeteedest ja veesõidukitest”
• 20. juunil Urumarja noortelaagris: Aldur Vunk "Kiviaja asustus"

Õhtuloengute algus on kl 19. Enne iga loengut, orienteeruvalt kl 18 paiku on huvilised kõigil kolmel õhtul teretulnud haabjate maabumist uudistama.

Haabjamatk kulmineerub Pärnu kesklinnas reedel 21. juunil kell 18 “Tere, Pärnu suvi!” avapidustuste ja paatide paraadiga.

Vaata lähemalt: haabjamatka täielik ajakava

Rohkem infot ja haabjate broneerimine:
Aivar Ruukel
+372 506 1896
aivar.ruukel@gmail.com

Haabjakultuur Soomaal

Kellel on küll huvi haabjakultuur vastu, kuid mistahes põhjusel pole seekord võimalik haabjamatkast osa saada, neile soovitame spetsiaalset programmi: Soomaa haabja traditsiooni tutvustamine.

Soomaa haabja ehitamine ja kasutamine on nii oluline traditsioon, et see on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Loe lähemalt: Haabjakultuuri esimene UNESCO-aasta

Haabjamatka kevadesse suvesse rahastab Rohelise Jõemaa Koostöökogu LEADER koostööprojektist „Pärand ja traditsioonid – võti piirkondade väärtustamiseks“

Haabja laotamine 1. juunil Soomaa Puhkekülas

Ühepuulootsik ehk haabjas on Soomaa sümbol. Laupäeval 1. juunil 2024 on haruldane võimalus saada osa lootsiku ehituse protsessi kõige põnevamast etapist - tere tulemast Soomaa Puhkekülla haabja laotamisele.

Soomaa haabja ehitamine ja kasutamine on nii oluline traditsioon, et see on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Laotamise käigus võtab haavapuust toorik tule ja vee abil paadi kuju.

Haabja laotamisega alustatakse haabjameister Aivar Ruukeli käe all Soomaa puhkekülas 1. juunil kell 10 hommikul.

Haabja laotamisele saab kaasa lüüa igaüks. Tegevus kestab terve päeva, seega võib julgelt kohale tulla ka hiljem. Pärastlõunal köetakse sauna ja päev lõpeb meeleoluka lõkkeõhtuga.

Kogu päeva programm Soomaa Puhkekülas 1. juunil:

• 10:00 algab haabja laotamine
• 14:00-15:30 lõuna NB! ettetellimisel, kirjuta soomaapuhkekyla@gmail.com
• 16:00 saun
• 19:00 lõkkeõhtu, akordionil Julius Koppel

Päeva jooksul saab einestada ka Soomaa Puhkekülast kümne minuti autosõidu kaugusel asuvas Jõesuu külakohvikus, samuti võid soovi korral kaasa võtta oma piknikukorvi.

Infot 1. juunil toimuva haabja laotamise kohta leiad ka Facebookist: Haabja laotamine Soomaa puhkekülas.

Veeda nädalavahetus Soomaal

Kui juba tulla, tasub jääda kauemaks. Tule Soomaale terveks nädalavahetuseks! Soomaa suvi on peagi algamas.

Põhjaliku ülevaate, mida Soomaal teha, leiad siitsamast veebilehelt.

Kindel on see, et tegevust jagub ja Soomaale tasub jääda pikemaks. Leia endale sobiv majutuskoht: Kus ööbida?

===

Soomaa haabja KKK ehk korduma kippuvad küsimused

Miks haabja laotamine vajalik on?

Milles haabja laotamine täpsemalt seisneb? Haabjameister Aivar Ruukel selgitab: "Paaditoorik tõstetakse maast veidi kõrgemale alusele ja selle äärde süüdatakse kogu lootsiku ulatuses pikk lõke, mis hakkab parrast ühtlaselt kuumutama. Haabjasse valatakse mõned ämbritäied kuuma vett, millega paadi sisemust pidevalt niisutatakse. Kuuma ja kuiva mõjul väljastpoolt ning kuuma ja niiske mõjul seespoolt hakkab haabjas vaikselt hernekaunana avanema."

Kui puit on juba küllalt pehmenenud, hakatakse pardaid umbes pöidlajämeduste lepapulkade abil laiali suruma. Järjest pikemate pulkade lisamisega saavutatakse vajalik paadikuju.

Kui kaua haabja laotamine kestab?

"Kiirustada selle tegevusega ei saa, sest halvemal juhul võib saada haavapuuvene asemel kaks porilauda," ütleb haabjameister Aivar Ruukel.

Soovitud kujusse laotatud lootsik jäetakse mõneks ajaks tuulelahedasse ja varjulisse katusealusesse kuivama. Seejärel voolitakse lõplikult valmis haabja vöör ja ahter, mis laotamise ajal veel on hoitud klambrite kütkeis. Kuju säilitamiseks ja ühepuuvene tugevdamiseks lisatakse selle sisemusse kaared. Need tehakse looduslikult kõverast kuusepuu kännuosast.

Enne veele minekut tõrvatakse haabjat mõned korrad.

Kuidas Soomaal haabjaga sõidetakse?

2021. aastal kanti ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse. Traditsiooniliselt Soomaa külades kasutusel olnud ühepuulootsikutel istmeid polnud. Sõidetud on tagumises otsas püsti seistes ja pika mõlaga sõudes, mis näeb välja päris sarnane gondlisõidule Veneetsias. Kaassõitjatele on istumise alla antud lahtine sobivas pikkuses lauajupp või sületäis heinu.

Et viimased kolmkümmend aastat on haabjaid kasutatud aga peamiselt matkamiseks ja lustisõiduks, siis mugavuse eesmärgil on tänapäeval hakatud istmeid lisama.

Vaata lisaks: Soomaa haabja traditsiooni tutvustamine

Käitume vastutustundlikult nii looduses kui ka digimaailmas

Digiprügi on andmemaht, mis ei tooda lisaväärtust, sest on ühekordse kasutusega, korduva sisuga, kahjustatud, unustatud ning mis kahjustab oma olemasoluga keskkonda, sest vajab ressursse ülalpidamiseks. Digitaalne prügi tekib märkamatult, aga järjekindlalt.

Tasub mõelda, et ebavajalikud e-kirjad, kasutuna seisvad rakendused ja dokumendid võtavad ootamatult palju ruumi ja elektrit ning tulevikus ähvardab nende keskkonnamõju veelgi paisuda. Juba praegu toodab IKT-tööstus üle viie protsendi maailma süsinikuheidetest ja see kasvab iga aastaga. Kõik digitaalne sisu, mida me jagame või salvestame, hoiustatakse suurtes andmekeskustes, mis mille käigus hoidmise arvele saab kanda praegu kaks protsenti maailma CO2 emissioonidest. Juba loetud aastate pärast võivad tarbida andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast. (Allikas: teeviit.ee)

Sihtkohad kutsuvad: digiandmed korda!

Mullu eelistas suurem osa Eesti reisinud turiste oma reisi ette planeerida, kasutades selleks avalikke veebiandmeid. „Väliskülastajate piiriuuringust selgus, et koguni 62% turistidest broneeris üksikteenused internetis enne reisi, et leida sihtkohas üles need kõige põnevamad pärlid ja vaatamisväärsused,” ütleb Visit Estonia digiturunduse analüütiku Ingrid Veermets. Ta lisab: „Infootsija võib klikkida turismitalu ametlikule kodulehele, aga võib ka vaadata Facebooki kontot või hoopis Bookingu veebi. Palju vaadatakse ka Vikipeediat, mille ingliskeelset versiooni külastatakse kuus umbes 900 miljonist unikaalsest seadmest. See veebientsüklopeedia toetub aga suuresti just avalikult kättesaadavatele andmetele.”

Ka Visit Pärnu turundusjuht Triin Lorents mittetulundusühingust Destination Pärnu tõdeb, et peale selle, et adekvaatne veebiinfo on märk ettevõtte usaldusväärsusest, on värskel ja asjakohasel infol ka oluline roll turunduses ja diginähtavuses. “Piirkondade turundusjuhid kasutavad turundustegevuste planeerimisel kõige ajakohasemat infot, mida saame ettevõtete kontodelt. Mitmed platvormid, nagu näiteks TripAdvisor, kasutavad algoritmi, mis tähendab seda, et kui hoiad oma ettevõte profiili korras ja uuendad seda tihti, annab ta su ettevõttele Google’is parema nähtavuse. Ka külaliste tagasisidele peab alati vastama – see jätab su profiilist usaldusväärse ja turvalise mulje ning aitab samuti nähtavusele kaasa,” märgib Lorents. Profiili uuendamisel soovitab Lorents alati vaadata üle ka pildigaleriid, et ettevõtte visuaalne poolgi oleks turistile võimalikult ahvatlev ja ilus.

Kuidas toimida?

Visit Estonia ja kolleegid „visitidest” üle Eesti kutsuvad turismiasjalisi andmete korrastamise kevadtalgutele. Suvi läheneb ja iga päevaga otsib aina enam huvilisi meie kohta infot, seega vaatame andmed üle ning teeme digiprofiili turismihooajaks korda!